Püsik

Sanguisorba menziesii

Harunevate varte otsas olevad sulgjad lehed moodustavad kuni 40 cm kõrguse puhma. Suve keskpaiku tekivad lehestiku kohale kuni 90 cm pikkuste varte otsa pruunikaspunased rippuvad õied, mis meenutavad karvaseid sabasid. Eelistab päikesepaistelist kuni poolvarjulist kasvukohta. Muld peaks olema parasniiske ja viljakas. Ei talu kuiva mulda. Sobib hästi massistutusena, peenarde ja teede servadesse, konteineritesse ja grupina püsilillepeenrasse.

Pikkade, kohevate, heleroosade, lõhnavate õisikutega püsik. Õitseb juuni-august. Taimel on tihe ja püstine roheline lehestik, mis on atraktiivne ka pärast õitsemist. Astilbed eelistavad poolvarju kuid piisavalt niiske pinnase korral kasvavad hästi ka päikese käes, nagu näiteks tiikide kallastel. Kuivemal kasvukohal tuleks vältide keskpäevast intensiivset päikest, kuna üle kuumenedes võivad lehed ära kõrbeda.

Nepeta faassenii ‘Six Hills Giant’

Lamanduvate vartega rohtset puhmikut moodustav püsik. Hallikasroheline aromaatne lehestik on suve jooksul tihedalt kaetud lavendlilillade õitega. Väga pikaajaline õitseja, meelitab  hästi ligi mesilasi ning teisi tolmeldajaid. Pärast õitsemist tagsilõigates kordusõitseb rikkalikult sügiseni. Kasvab paremini kuivemapoolsel soojal mullal. Suurepärane pinnakattetaim, sobib kasutamiseks ka stepi- ja katuseaia rajamisel. Head naabrid on roosid, raudrohi ja mitmed teised püsililled. Paljundada saab mitteõitsevatelt vartelt võetud pisikutga. Seemnetest ei tärka sordiehtsad taimed.

2-3 aastaste vahedega tuleks puhmikuid noorendada. Lausistutuse korral arvestada 7 taime m2-le.

Pikalt õitsev püsik, mida on väga lihtne kasvatada. Õisikud laiad ja lamedad, ereoranžikad punased, väikese kollase silmaga.  Kõige paremini tunneb end taim kuivemas, päikeselisemas ja kindlasti tuulevaikses kasvukohas. Ta talub hästi kuuma suvepäikest. Raudrohud näevad värskemad ja uhkemad välja, kui nende hääbunud õied pidevalt ära lõigata. Peale õitsemist võib taime tagasi lõigata kuni põhilehtedeni välja, on võimalus saada ta sügisepoole uuesti õitsema. Iga 3-4 aasta järel tuleks taime jagada.

Taim on P12 potis

Hosta ‘First Frost’

Vastupidav haljastustaim, mis hoiab oma efektset välimust pikalt veel siis, kui teised hostad on sügisel juba oma esinduslikku väljanägemist kaotamas. Sinaka värvusega lehed on ümbritsetud helekollase servaga, mis suve edenedes omandab heledama kreemikasvalge värvuse.
Lavendlivärvi õied hilissuvel.  Kasvukõrgus ca 40cm.  Suhteliselt aeglasekasvuline. Sobivaim kasvukoht on varjuline, viljaka ning huumusrikka mullaga.

Astilbe japonica ‘Europa’

Pikaealine vähenõudlik ja hea vastupidavusega püsik. Õisikud on kohevad, heleroosad. Kaunis tumeroheline lehestik nii enne kui ka pärast õitsemist. Hea varjuaia taim viljaka niiskust hoidva pinnasega kasvukohale.  Võib kasvatada madala hekina jalgradade ääres või gruppidena mitmesuguste istutusalade ilmestamiseks. Astilbed on headeks kaaslasteks hostadele, ülastele, sõnajalgadele, priimulatele, kopsurohule, tiarellidele, sibullilledele ja varjulembestele kõrrelistele. Looduses on astilbedel väga vähe kahjustajaid. Hilissügisel soovitav maapinnani tagasi lõigata. Sortide paljundamiseks parim viis on juurepuhmiku jagamisega kevadel.

Lausistutuse korral arvestada 7 taime ruutmeetrile.

Aruncus aethusifolius

Kreemikasvalgete miniatuursete õisikutega madalakasvuline püsik. Kasvab kuni 30cm kõrguseks. Tihe roheline lehestik muutub sügise saabudes pronksjaspunaseks. Eelistab poolvarjulist kasvukohta, kuid pinnase piisava niiskuse puhul kasvab hästi ka täispäikeses. Kasvupinnaseks sobib parasniiske, kerge ja viljakas muld. Liiga kuivas mullas kannatab lehestiku välimus. Sobib hästi kasvatamiseks kiviktaimlas, konteineristutuses, varjupeenras, veekogu kõrval ja ka pinnakattetaimena näiteks kalmistul.